Propaganda digitaalajastul: kuidas kübermõjuoperatsioonid usaldust kahandavad

Välisriikide mõjuoperatsioonides kasutatakse tänapäeval uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, mille eesmärk on tõhusamalt usaldust vähendada.

Riikide tasandil kasutatakse propaganda levitamiseks ja avaliku arvamuse mõjutamiseks nii siseriiklikult kui ka piiri taga aina keerukamaid mõjuoperatsioone. Need kampaaniad õõnestavad usaldust, suurendavad polariseerumist ja ohustavad demokraatlikke protsesse.

Keerukate püsimanipulatsioonidega tegelevad oskuslikud ründajad kasutavad oma kampaaniate haarde, ulatuse ja efektiivsuse suurendamiseks traditsioonilist ajakirjandust koos Interneti ja sotsiaalmeediaga ning globaalses infoökosüsteemis on neil märgatav mõju.

Sünteetilise ehk tehismeedia kasutamine on üha levinum, kuna ründajatel on aina kergem kätte saada ja kasutada tööriistu, millega on mugav luua ja levitada ülimalt realistlikult mõjuvaid tehislikult genereeritud pilte, videoid ja heliklippe. Edaspidi peaks väärkasutamist aitama tõkestada digitaalse päritolu tehnoloogia, mis kontrollib ja kinnitab meediumifaili algupära.

Tarvis on terviklikku lähenemist lahenduste kaitsmiseks kübermõjuoperatsioonide eest. Microsoft on kübermõjuoperatsioonidega võitlemiseks aluseks võtnud oma juba küpse küberohuteabe taristu. Meie strateegia on agressorriikide propagandakampaaniate tuvastamine, halvamine, tõkestamine ja ärahoidmine.

Microsofti strateegiaraamistiku eesmärk on aidata eri sektorite huvirühmadel propagandat (eelkõige välisagressorite kampaaniaid) tuvastada, halvata, tõrjuda ja ära hoida.

Tuvastamine
Sarnaselt küberkaitsega on esimene samm võõrriikide kübermõjuoperatsioonidega võitlemisel töötada välja võimekus neid tuvastada. Ükski ettevõte ega organisatsioon üksinda ei saa vajalikke edusamme teha. Kogu tehnikasektori senisest laialdasem koostöö on äärmiselt oluline; kübermõjuoperatsioonide analüüsimisel ja neist teatamisel on tähtis roll kodanikuühiskonnal, sealhulgas akadeemilistel institutsioonidel ja mittetulundusühingutel.

Kaitse
Strateegia teine tugisammas on demokraatia kaitse tugevdamine – see on ammune prioriteet, mis vajab investeeringuid ja uuendusi. Demokraatlike ühiskondade tõhusamaks kaitsmiseks tuleks analüüsida nii probleeme, mille tehnoloogia on demokraatlike ühiskondade jaoks tekitanud (eelkõige löögid ajakirjandusele, sealhulgas kohalikele uudistele), kui ka tehnoloogia loodud võimalusi.

See nõuab aga pidevat investeerimist ja innovatsiooni, mis peab olema kooskõlas eri riikide ja mandrite kohalike vajadustega. Need probleemid pole lihtsad ning need nõuavad mitme huvirühma ühist lähenemist, mida Microsoft koos teiste tehnoloogiafirmadega aina enam toetab.

Halvamine
Viimastel aastatel on Microsofti digikuritegudega võitlemise üksus (DCU) oma taktikaid lihvinud ja töötanud välja tööriistad küberrünnete halvamiseks, lunavaraga alustades ning robotvõrkude ehk bottnettide ja riiklikult mahitatud küberrünnetega lõpetades. Oleme õppinud palju olulist, alustades sellest, millist rolli mängib aktiivne halvamine kõikvõimalike küberrünnete tõkestamisel.

Kübermõjuoperatsioonidele mõeldes võib halvamise roll olla veelgi olulisem ja aina selgemaks saab ka see, milline on parim lähenemine. Kõige tõhusam vastumürk ulatuslikule pettele on läbipaistvus. Just seetõttu on Microsoft suurendanud oma võimekust riiklikult mahitatud mõjuoperatsioone tuvastada ja halvata – võtsime üle Miburo Solutionsi, juhtiva küberohtude analüüsi- ja uuringuettevõtte, kelle peamine tegevusala on just võõrriikide kübermõjuoperatsioonide tuvastamine ja neile reageerimine. Microsoft tõi selle ettevõtte analüütikud kokku meie enda ohukontekstianalüütikutega, pannes aluse digitaalohtude analüüsikeskusele (DTAC). DTAC analüüsib riiklikult mahitatud ründeid (sh nii küberründed kui ka mõjuoperatsioonid) ja annab neist teada, kombineerides info ja ohuteabe geopoliitilise analüüsiga, et pakkuda ülevaateid ning teavet, mis toetab tõhusat reageerimist ja kaitset.

Tõkestamine
Me ei saa eeldada, et riigid muudavad oma käitumist, kui rahvusvaheliste reeglite rikkumine ei too kaasa mingeid tagajärgi. Sellise kohustuse jõustamine on konkreetselt riigijuhtide ülesanne. Mitut huvirühma esindav tegevus mängib aga rahvusvaheliste normide tugevdamisel ja laiendamisel aina olulisemat rolli.

Rohkem kui 30 veebiplatvormi, reklaamijat ja väljaandjat – nende seas ka Microsoft – allkirjastasid hiljuti värskendatud Euroopa Komisjoni desinformatsiooni tegevusjuhendi, nõustudes tugevdama oma pingutusi selle aina enam leviva probleemiga võitlemiseks. Sarnaselt hiljutiste Pariisi üleskutse, Christchurchi üleskutse ning Interneti tuleviku deklaratsiooniga saavad mitmepoolsed ja mitut huvirühma ühendavad tegevused demokraatlikes riikides valitsusasutused ja avalikkuse kokku tuua. Riikide valitsused saavad seejärel nende normide ja seaduste põhjal suurendada vastutust ja aruandekohustust, mida demokraatlik maailm vajab ja väärib.

Kiire ja radikaalse läbipaistvuse abil saavad demokraatlikud riigid mõjukampaaniaid tõhusalt halvata, tuues päevavalgele riiklikult mahitatud rünnete allikad, teavitades avalikkust ja luues usaldust riigiasutuste vastu.

Allikas: Microsofti digikaitsearuanne, november 2022