CISO Insider: 2. väljaanne

Naine vaatab tööstushoone laos tahvelarvutit

Küberkuritegevuslike majanduse areng on kaasa toonud keerukate rünnete hulga kiire tõusu. Selles väljaandes räägivad infoturbejuhid, mida nad eesliinil on märganud.

Kiri Robilt

Tere tulemas lugema „CISO Insideri“ teist numbrit! Mina olen Rob Lefferts ning ma juhin Microsoft 365 Defenderi ja Sentineli tehnilist meeskonda. Microsofti turbekeskuses pöörame pidevalt tähelepanu sellele, mida meie kliendid üha keerulisemas turbekeskkonnas orienteerudes teevad ja räägivad. „CISO Insider“ peaks saama vahendiks, mille kaudu saame jagada nii teie kolleegidelt kui ka meie enda valdkonnas tehtud uuringutest kogutud teabel põhinevaid soovitusi. Käesolevas teises numbris jätkame 1. numbris päevavalgele toodud nõrkuste arutamist. Vaatame lähemalt küberväljapressimist ja seda, kuidas turbejuhid selliseid külgründeid ohjeldavad, et need häiriksid ettevõtte äritegevust ja turbemeeskonna tööd võimalikult vähe.

1. numbris arutasime kolme infoturbejuhtide jaoks peamist murekohta: kohanemine uute ohtudega hübriid- ja mitmikpilvkeskkonnas, tarneahelaohtude haldamine ning turbetalentide nappus. Käesolevas numbris heidame pilgu sellele, kuidas neist erinevatest küberriskiteguritest on moodustunud omamoodi „täiuslik torm“, ja uurime, kuidas organisatsioonid oma taktikaid eskaleeruvate ohtude kahjutuks tegemiseks arendavad. Esmalt analüüsime lunavara muutuvat ohuprofiili ja seda, millised head tavad aitavad ära hoida lunavararündeid ja muid turbemurdeid, mis levivad võrgus külgrünnetena. Seejärel vaatame lähemalt kahte olulist ressurssi, mis on kriitilise tähtsusega nii turbemurrete tõkestamiseks kui ka neil esimestel äärmiselt olulistel hetkedel kiiresti reageerimiseks – laiendatud ohutuvastus ja -kõrvaldus (XDR) ja automaatika. Mõlemad ressursid aitavad lahendada probleeme, mida me 1. numbris käsitlesime: tänapäevaste võrkude turbe- ja identiteedipiirid ulatuvad hübriidtöö ja tarnijate ökosüsteemides aina kaugemale, kuid ohtude jälgimiseks ja neile reageerimiseks napib inimressurssi.

Küberkuritegevuslik majandus annab keskmisele küberkurjategijale juurdepääsu senisest parematele tööriistadele ja automaatikale, mis võimaldab kurjategijal haaret laiendada ja tegutseda väiksemate kuludega. Kombinatsioonis edukate rünnete majandusliku kasumiga on lunavararünded kiirel tõusuteel (Microsofti digikaitsearuanne, 2021). Ründajad on panuseid tõstnud, võttes kasutusele kahekordse väljapressimise mudeli: esmalt pressitakse ohvrilt välja lunaraha, seejärel ähvardatakse neilt varastatud andmed avalikustada. Samuti oleme näinud senisest rohkem ründeid, mis sihivad olulise taristu halvamiseks käidutehnoloogia varasid. Infoturbejuhid pole päris ühte meelt selles, kumb on ettevõtte jaoks suurem katastroof – äritegevuse halvamine või andmete avalikustamine. Suuresti oleneb see ettevõtte tegevusvaldkonnast ja ka kasutusel olevatest kaitsemeetmetest. Kummalgi juhul on põhjalikul valmistumisel riskide maandamiseks oluline roll. Lisaks leevendustaktikale tuleb meeles pidada ka ennetusmeetmeid – tugevat lõpp-punkti turvet, identiteedikaitset ja krüptimist, mis on rünnete sagedust ja tõsidust arvestades hädavajalikud.

Infoturbejuhid mõtlevad lunavarariskidega tegelemisel strateegiliselt.

Lunavararündajad sihivad teie kõige väärtuslikumaid varasid: neid, mille eest nad saaksid teilt enda arvates kõige rohkem raha välja pressida, olgu nende pantvangi võtt siis võimalikult tegevust halvav või avaldamine kõige tundlikum.

Valdkond on organisatsiooni riskiprofiili määratlemisel üks olulisemaid tegureid. Kui tootmisettevõtete juhtide jaoks on äritegevuse halvamine kõige pakilisem mure, siis jaemüügi- ja finantsteenuste infoturbejuhtide jaoks on prioriteet eeskätt delikaatsete isikuandmete kaitsmine. Tervishoiuasutused on võrdselt haavatavad mõlemal rindel. Ohtudele reageerimiseks ning andmelekete ja andmete riskile avatuse vähendamiseks on turbejuhid asunud oma riskiprofiili muutma, tugevdades perimeetreid, tehes olulistest andmetest varukoopiaid, kasutades liiassüsteeme ja võttes kasutusele senisest parema krüptimise.

Paljude juhtide jaoks on nüüd fookuses äritegevuse halvamine. Ettevõttele kaasnevad kulud ka siis, kui katkestus on põgus. Üks tervishoiuvaldkonna infoturbejuht ütles mulle hiljuti, et operatiivsest vaatenurgast pole lunavararünne kuigivõrra erinev suurest elektrikatkestusest. Ehkki piisav varusüsteem aitab elektri kiiresti jälle tagasi saada, kaasneb katkestusega siiski tegevust häirivaid seisakuid. Teine infoturbejuht mainis, et neile annab mõtteainet see, kuidas katkestused võivad ettevõtte põhivõrgust kaugemale ulatuda, mõjutades näiteks müügikonveierit, või kuidas nende tegevust võib mõjutada see, kui lunavara halvab oluliste tarnijate töö.

Katkestustega toime tulemise taktika hõlmab nii liiassüsteeme kui ka segmentimist, mis aitavad seisakuaega vähendada ning võimaldavad organisatsioonil viia liikluse mõnda teise võrguossa üle, kuni nad probleemi kõrvaldavad ja mõjutatud segmendi taastavad. Äritegevuse halvamise või andmete riskile avatuse ohtu ei saa siiski täielikult kõrvaldada ka kõige toekamad varundus- või avariijärgse taaste protsessid. Leevenduse teine külg on ennetus.

Asutuse või ettevõtte lunavara eest kaitsmiseks soovitame teil teha järgmist.

Valmistuge end kaitsma ja rünnetest taastuma. Võtke asutuses või ettevõttes kasutuseletäisusaldamatusel põhinev lähenemine: eeldage, et turbemurre on võimalik, ning rakendage andmete taastamise, varundamise ja turvalise juurdepääsu süsteem. Paljud turbejuhid on juba astunud selle olulise sammu, luues ründe mõju leevendamiseks andmetest varukoopiad ja kasutades krüptimist, mis aitab ettevõtet kaitsta nii andmelekete kui ka andmete soovimatu avaldamise eest. Varukoopiaid tuleb kindlasti hoida spetsiaalsetes kaitstud kaustades, et ründaja ei saaks neid kustutada ega krüptida. Kui meeskonnal on jätkusuutlikkuse turbe / avariijärgse taaste plaan paigas ja läbi harjutatud, saab mõjutatud süsteemid kiiresti võrgust välja lülitada ja ründe edenemise katkestada, taastades töö minimaalse seisakuajaga. Täisusaldamatus ja turvaline juurdepääs aitavad organisatsioonil end kaitsta ja kiiresti taastuda, isoleerides ründe ülejäänud võrgust ja muutes võrgus külgliikumise ründajate jaoks palju keerulisemaks.
Kaitske kasutajaidentiteete turbemurrete eest. Identimisteabevarguse ja külgrünnete ohu vähendamiseks võtke kasutusele eelispääsustrateegia. Organisatsiooni kaitsmiseks lunavara eest on oluline viia läbi põhjalik võrguidentimisteabe audit. Eelispääsu pakkuv identimisteave on kõigi muude turbetagatiste alus: ründaja, kelle kontrolli all on teie eelispääsuga kontod, saab kõik muud turbetagatised kõrvaldada. Microsofti soovitatud strateegia hõlmab eelispääsu jaoks järkjärgulist suletud süsteemi loomist, mis tagab, et eelispääsu jaoks ettevõtte tegevuse jaoks kriitilise tähtsusega süsteemidele saab kasutada üksnes usaldusväärseid „puhtaid“ seadmeid, kontosid ja vahesüsteeme. Microsofti soovitatud strateegia hõlmab eelispääsu jaoks järkjärgulist suletud süsteemi loomist, mis tagab, et eelispääsu jaoks ettevõtte tegevuse jaoks kriitilise tähtsusega süsteemidele saab kasutada üksnes usaldusväärseid „puhtaid“ seadmeid, kontosid ja vahesüsteeme.
Mõelge läbi, kuidas ohte vältida ja tuvastada ning neile reageerida. Aidake ohtude eest kaitsta kõiki talitlusüksuseid, võttes kasutusele mitmekülgsed integreeritud ohutuvastuse ja -kõrvalduse funktsioonid. Erakpunktlahendustega kaasnevad küll ennetavad lõhed, kuid need võivad ka lunavararündele eelnevate tegevuste tuvastamist ja neile reageerimist aeglustada. Microsoft pakub integreeritud SIEM-i ja XDR-i igakülgse ohutõrjelahenduse jaoks, mis pakub oma klassi parimat ohtude ennetust, tuvastust ja kõrvaldust kogu teie mitmes pilves ja mitmel platvormil asuvas digivaras.

Need kolm head tava moodustavad ühiselt põhjaliku turbestrateegia, mille integreeritud andmete, kasutajaidentiteetide ja võrgu halduse aluseks on täisusaldamatusel põhinev lähenemine. Paljude asutuste ja ettevõtete jaoks tähendab täisusaldamatuse põhimõtete rakendamine ulatuslikumat muudatust selles, kuidas turbele lähenetakse. Kui enamik turbejuhte liigub täisusaldamatuse poole, siis nii mõnigi juht on avaldanud muret, et segmenditud keskkond võib töötajate või turbemeeskonna produktiivsust liiga palju segada ning et seetõttu pole ulatusliku segmentimise kiire kasutuselevõtt mõistlik.

Ehkki igas organisatsioonis on oma nõuded, millega tuleb arvestada, soovin siiski öelda, et neid kahte maailma – juurdepääsu ja turvalisust – on siiski võimalik ühildada. Segmentimine ei pea tööd segama. Näeme, milliseid eeliseid see pakub – eriti juhul, kui asutused või ettevõtted kombineerivad kasutajahalduse turbemeetmete muutmisega, võttes näiteks kasutusele paroolivaba autentimise, et kasutajad ei peaks haldama tervet hulka sisselogimisandmeid. Microsofti infotubejuht Bret Arsenault selgitab, kuidas paroolivabadus turvalisusele kaasa aitab: „Seadmete kaitsmine on oluline, kuid sellest ei piisa. Peaksime keskenduma ka üksikisikute kaitsmisele. Kui teie ise oletegi parool, on töötamine ühtaegu nii mugavam kui ka turvalisem.“ Kuna varastatud identimisteave on enamiku rünnete korral sisenemiskohaks – 2022. aasta Verizoni andmeturbemurrete uurimise raporti (DBIR) andmetel näiteks põhjustas enam kui 80% veebirakenduse turbemurretest varastatud identimisteave –, aitab paroolidest loobumine ka selle olulise turbetühemiku täita.

„Seadmete kaitsmine on oluline, kuid sellest ei piisa. Peaksime keskenduma ka üksikisikute kaitsmisele. Kui teie ise oletegi parool, on töötamine ühtaegu nii mugavam kui ka turvalisem.“

– Bret Arsenault, Microsofti infoturbejuht

Igakülgne lähenemine lunavarale nõuab häid tööriistu

Paljud infoturbejuhid, kellega räägin, on rünnete ennetamiseks ja tuvastamiseks valinud nn palettlähenemise, kasutades kihiti erinevate tarnijate lahendusi, mis hõlmavad nõrkuste testimist, perimeetri testimist, automaatset seiret, lõpp-punktide turvet, kasutajaidentiteetide kaitset jne. Mõne juhi jaoks on selline liiasus tahtlik: loodetakse, et kihiline lähenemine katab kõik lüngad – nagu virn Šveitsi juustu, lootes, et augud ei jää kohakuti.

Meie kogemused on näidanud, et selline mitmekesisus võib aga kahjutustamist keerulisemaks muuta ja teabe potentsiaalselt veelgi rohkem riskile avada. Nagu märkis üks infoturbejuht, kaasneb mitme lahenduse kombineerimisega killustumine, mis omakorda vähendab nähtavust: „Minu valitud lähenemise põhimõte on „parim omataoline“, mis toob aga kaasa teatud probleemid – puudub ülevaade kõigist riskidest korraga, kuna ohtude tõrjumine käib omaette konsoolide kaudu ning turbemeeskonnal pole koondvaadet kõigest, mis süsteemis toimub.“ (Tervishoid, 1100 töötajat) Kui ründajad on pununud tiheda võrgu, mis ulatub üle mitme omaette lahenduse, on keeruline saada tapuahelast täielikku pilti, teha kindlaks turbemurde ulatus ja ründevaralastid üleni välja juurida. Käimasoleva ründe peatamiseks on vaja näha tegevust mitmel suunal, et ründed reaalajas tuvastada, tõkestada ja ohjeldada või kahjutustada.

Lühidalt öeldes

Igakülgne integreeritud lahendus aitab teil nõrkusi hallata, et saaksite ründepinda vähendada ning kriitilisi signaale mürast eristada. Just see lihtsus on erakordselt oluline organisatsioonide jaoks, kellel on raske vahet teha, milline on reaalne oht ning milliseid teateid ja valepositiivseid signaale võib lihtsalt eirata.

XDR aitab kaitsta lunavara ja muude keerukate rünnete eest

Paljud turbejuhid on pilgu pööranud laiendatud ohutuvastuse ja -kõrvalduse (XDR) lahendustele, mis pakub platvormiülest vaatepunkti. XDR aitab koordineerida kogu ökosüsteemi (mitte ainult lõpp-punktide) signaale, et keerukaid ohte saaks kiiremini tuvastada ja kõrvaldada.

XDR töötab sarnaselt lõpp-punkti ohutuvastuse ja -kõrvalduse (EDR) lahendustega, kuid selle haare on laiem – turbeohtude tuvastamine ja intsidentidele reageerimine on võimalik kogu teie digitaalses keskkonnas (sh kasutajaidentiteedid, taristu, rakendused, andmed, võrgud, pilved jne). See laiem ulatus on oluline, kuna uuemad ründed oskavad ära kasutada tänapäeva hajuskeskkondade keerukust ning liikuda võrkudes ühest domeenist teise. Aina sagedamini kohtab lineaarsete ehk otserünnete kõrval ka külgründeid, mis võimaldavad ründajal liikuda lateraalselt ühest pilvkeskkonnast, meilisüsteemist, SaaS-rakendusest jm teise.

XDR aitab teil andmed kõigist oma eraldiseisvatest süsteemidest kokku tuua, et teil oleks terviklik ülevaade kogu intsidendist, algusest lõpuni. Punktlahendused võivad selle kõikehõlmava nähtavuse keeruliseks muuta, kuna näitavad üksnes osa ründest ja sõltuvad sageli ülekoormatud turbemeeskonna võimekusest eri portaalide ohusignaalid käsitsi korreleerida. See võib ohu täieliku kahjutustamise muuta aeganõudvaks ja mõnel juhul koguni võimatuks.

Üleminek EDR-ilt XDR-ile

Enamik kasutajaid pole XDR-i potentsiaali täielikult realiseerinud. Paljud infoturbejuhid, kellega oleme rääkinud, on EDR-i näol kasutusele võtnud tugeva lähtepunkti. EDR on end juba tõestanud: oleme näinud, et lõpp-punkti ohutuvastuse ja -kõrvalduse lahenduste praegused kasutajad tuvastavad ja peatavad lunavara kiiremini.

Ent kuna XDR on EDR-i edasiarendus, on osa infoturbejuhte XDR-i kasulikkuse suhtes skeptilised. Kas XDR on lihtsalt EDR, kuhu on lisatud mõned punktlahendused? Kas peame tõesti kasutama täiesti omaette uut lahendust? Või pakub meie EDR edaspidi samu funktsioone? XDR-i lahenduste praegune turg annab segadusele veelgi hoogu juurde, kuna tarnijad kiirustavad XDR-i pakkumisi üksteise võidu oma tooteportfellidesse lisama. Mõned tarnijad laiendavad oma senist EDR-i tööriista täiendavate ohuandmete kaasamiseks, teised aga keskenduvad sihtotstarbeliste XDR-i platvormide rajamisele. Sellised platvormid töötatakse välja täiesti algusest peale, et pakkuda kasutusvalmis integratsiooni ja turbeanalüütiku vajaduste järgi kohandatud funktsioone, jättes teie meeskonnale võimalikult vähe käsitsi täitmist vajavaid tühemikke.

Lühidalt öeldes

XDR on tänapäeva turbekeskkonnas nii paeluv just oma ulatusliku haarde ning ohtude tuvastamise ja ohjeldamise kiiruse tõttu. Kuna lunavara ja muu ründevara levib aina rohkem (ühe vestluskaaslase sõnul rünnatakse tema organisatsiooni keskmiselt *iga päev*), peavad turbejuhid automaatikat kriitiliselt oluliseks tööriistaks, mis pakub ööpäevaringset seiret ja peaaegu reaalajas reageerimist.

Kasutage automaatikat meeskonna mõju suurendamiseks

Kuna turbetöös on andekatest ja oskustega inimestest alati puudus ning ohtude ohjeldamiseks on tähtis kiiresti reageerida, oleme juhtidel soovitanud kasutada rohkem automaatikat, et võimaldada inimestel keskenduda organisatsiooni kaitsmisele kõige suuremate ohtude eest, selmet kulutada väärtuslikku aega rutiinsetele toimingutele (nt paroolide lähtestamisele). Huvitaval kombel mainivad paljud turbejuhid, kellega olen juttu ajanud, et nad pole veel kõiki automaatseid funktsioone kasutusele võtnud. Mõnel juhul pole turbejuhid sellest võimalusest täielikult teadlikud; teised kõhklevad automaatika kasutusele võtmisel, kartes kaotada kontrolli või ülevaadet ohtudest või arvates, et automaatika pole piisavalt täpne. See mure on ka igati mõistetav. Samas näitab praktika, et organisatsioonides, kus automaatika on kasutusele võetud, on lugu hoopis vastupidine – juhtidel on turbe üle suurem kontroll, valepositiivseid teateid ja müra on vähem ning turbetöötajate käsutuses on rohkem praktilist, tegutsemist võimaldavat teavet. Selleks tuleb automaatika kasutusele võtta turbemeeskonna tööga paralleelselt, et see aitaks meeskonna tööd suunata ja fookust õigetele küsimustele juhtida.

Automaatika hõlmab väga mitmekesiseid funktsioone, elementaarsetest automatiseeritud haldustoimingutest alustades ja tehisintelligentse masinõpet toetava riskianalüüsiga lõpetades. Enamik infoturbejuhte on küll kasutusele võtnud sündmuste põhjal käivitatava või reeglipõhise automaatika, kuid tunduvalt vähem on neid, kes on juba ära kasutanud sisseehitatud tehisintellekti ja masinõppe funktsioone, mis võimaldavad teha reaalajas riskipõhiseid juurdepääsuotsuseid. Rutiinsete toimingute automatiseerimine on muidugi abiks, kuna jätab turbemeeskonnale rohkem aega keskenduda strateegilist mõtlemist nõudvatele ülesannetele, mis on inimeste tugev külg. Ent just selles strateegilises valdkonnas (näiteks intsidentidele reageerimise triaažis) on automaatikal turbemeeskondade toetamisel kõige suurem potentsiaal, tegutsedes andmeid analüüsiva ja mustreid otsiva tehisintelligentse partnerina. Tehisintellekt ja automaatika oskavad näiteks väga hästi turbesignaale korreleerida, toetamaks turbemurde tuvastamist ja sellele reageerimist. Ligikaudu pool turbetöötajatest, keda hiljuti küsitlesime, nentis, et neil tuleb signaale käsitsi korreleerida.1 See on erakordselt ajamahukas ning muudab kiire reageerimise, mis on ründe ohjeldamiseks hädavajalik, peaaegu võimatuks. Automaatika õige rakendamise korral (nt turbesignaalide korreleerimiseks) saab ründeid sageli tuvastada peaaegu reaalajas.

„Vajame tehisintellekti, kuna meie kasumimarginaal on väike ja me ei saa liiga palju inimesi tööle võtta.“

– Restorani-/majutusteenused, 6000 töötajat

Oleme leidnud, et paljud turbemeeskonnad ei kasuta piisavalt ära ka juba olemasolevatesse lahendustesse sisse ehitatud automaatikat. Sageli on automaatika rakendamine väga lihtne (ja väga suure mõjuga!) – sisuliselt on tegu saadaolevate funktsioonide konfigureerimisega, näiteks asendades püsireeglipõhised poliitikad riskipõhiste tingimuspääsupoliitikatega, koostades reageerimise tegevusstsenaariumid jne.

Infoturbejuhid, kes otsustavad automaatika pakutavatest võimalustest loobuda, teevad seda sageli umbusu tõttu – neile teeb muret võimalus, et süsteem teeb ilma inimese jälgimiseta töötades mõne vea, millest ei saa taastuda. Potentsiaalsete stsenaariumide hulgas on mainitud näiteks võimalust, et süsteem kustutab soovimatult kasutaja andmed, põhjustades ebamugavust juhtivtöötajale, kellel on vaja süsteemile juurdepääsu, või – mis veelgi hullem – põhjustab kontrolli kaotamise või ülevaate puudumise nõrkusest, mida ründaja on ära kasutanud.

„Iga kord, kui proovime midagi automaatselt tööle panna, hirmutab see mind – mida ma üle kirjutan? Millest ma taastun? Mis selle või tolle toimingu õigupoolest üldse põhjustas?“

– Finantsteenused, 1125 töötajat

Turvalisus nõuab igapäevaste väikeste ebamugavuste ja katastroofilise ründe pideva ohu vahel õige tasakaalu leidmist. Automaatika suudab toimida sellise ründe eelhoiatussüsteemina ning sellega kaasnevad ebamugavused saab kõrvaldada või neid vähemalt leevendada. Lisaks ei tööta õigesti kasutusele võetud automaatika täiesti omaette, vaid koostöös inimestega: inimintellekt saab tehisintellektilt abi, kuid viimane sõna jääb siiski inimesele.

Sujuva kasutuselevõtu tagamiseks oleme oma lahendustesse lisanud aruanderežiimi, mis võimaldab meil pakkuda toodete prooviversiooni. Sel viisil saab turbemeeskond automaatika kasutusele võtta omas tempos, automatiseerimisreegleid peenhäälestades ja automaatsete tööriistade tööd jälgides.

Automaatikat kõige tõhusamalt kasutavad turbejuhid on selle kasutusele võtnud meeskonna tegevusega paralleelselt, lünkade täitmiseks ja kaitse eesliinina tegutsemiseks. Nagu üks infoturbejuht mulle hiljuti ütles, on peaaegu võimatu (ja liiga kallis) pidada palgal turbemeeskonda, mis on keskendunud kõigele ja kogu aeg – ja isegi kui see oleks võimalik, siis tuleb arvestada, et turbemeeskondades vahetuvad töötajad sageli. Automaatika lisab alati sisselülitatud kestlikkuse ja järjepidevuse kihi, et toetada turbemeeskonda seda kestlikkust vajavates valdkondades, näiteks liikluse jälgimisel ja eelhoiatussüsteemides. Selles tugirollis kasutatuna võtab automaatika inimeste õlgadelt kohustuse logisid ja süsteeme ise käsitsi üle vaadata ning võimaldab neil proaktiivsemalt tegutseda. Automaatika ei asenda inimesi – tegemist on tööriistadega, mis võimaldavad teie inimestel teateid ja hoiatusi prioriseerida ning keskenduda oma töös sellele, mis on kõige olulisem.

Lühidalt öeldes

Kõige võimsam kaitsestrateegia ühendab tehisintellekti ja automaatsed tööriistad turbemeeskonna nüansseerituma valvsuse ja taktikalise reageerimisvõimega. Lisaks vahetutele eelistele, milleks on ülesannete täitmine ja kiire tegutsemine ründe ohjeldamiseks, annab automaatika meeskonnale võimaluse oma aega paremini hallata ja ressursse tõhusamalt koordineerida, et teie inimesed saaksid keskenduda olulisematele uurimis- ja kahjutustamistegevustele.

Kõik viidatud Microsofti uuringud kasutavad nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uuringute jaoks turbespetsialistidega ühenduse võtmiseks sõltumatuid uuringufirmasid, tagades privaatsuse kaitse ja analüütilise ranguse. Selles dokumendis sisalduvad tsitaadid ja järeldused on Microsofti uurimistöö tulemus, kui pole teisiti märgitud.

[1]

2021. aasta infoturbejuhtide ja turbetöötajate Microsofti uuring

CISO Insider: Kübervastupanuvõime Seadmed ja taristu Lunavara

Seotud artiklid

CISO Insideri 1. väljaanne

Eksklusiivsed analüüsid ja soovitused turbevaldkonna juhtidelt aitavad teil tänases ohukeskkonnas paremini orienteeruda.

Lisateave

Kübersignaalid: 1. väljaanne

Identiteet on uus tööpõld. Saate ülevaate arenevatest küberohtudest ja sellest, milliseid samme oma organisatsiooni paremaks kaitsmiseks ette võtta.

Lisateave

Ajakirja „Cyber Signals“ 2. väljaanne: Väljapressimisel põhinev majandus

Meie eesliinieksperdid annavad ülevaate arengutest teenusena pakutava lunavara valdkonnas. Täpsemat teavet saate kõikvõimalike tööriistade, taktikate ja sihtmärkide kohta, mida küberkurjategijad eelistavad, programmidest ja lastidest alustades ning juurdepääsumaaklerite ja vahendajatega lõpetades. Samuti leiate siit juhiseid oma asutuse või ettevõtte kaitsmiseks.

Lisateave